Sven Grünberg oli Eestis esimene, kes hakkas kasutama oma loomingus süntesaatoreid ja muud elektroonikat. 1974. aastal moodustas ta Eesti esimese progerock ansambli Mess, mis tegutses kuni 1977. aastani, kuid mille mõju Eesti muusikamaastikule oli märksa ulatuslikum kui tema lühike eksisteerimisaeg.

Messi tegevuse lõpetamisele aitas kaasa ka uus väljakutse – võimalus teha filmimuusikat.

Tänaseks on Grünbergist saanud kõige enam filmimuusikat kirjutanud eestlane läbi ajaloo ja ta on valitud ka Klassikaraadio kuulajate poolt möödunud sajandi parimaks Eesti filmiheliloojaks. Kokku on ta kirjutanud muusikat kaugelt üle sajale filmile, sealhulgas ligi 30le animafilmile.

Seos filmiga tekkis Grünbergil tänu kunstnik Kaarel Kurismaale, kellega koostöö algas juba varem, ansamblis Mess. Tema kunstiinstallatsioonidel oli Messi kontsertidel muusikaga tihe seos ja ühisosa multimediaalse keskkonna loomises. Kurismaa töötas toona kunstnikuna animatsioonistuudios ja tutvustas Grünbergi režissöör Aarne Ahile, kellega koostöös valmis nende esimene film „Liigub? Liigub!“ (1977). Koostöö jätkus ka järgmisel aastal nukufilmiga „Linalakk ja Rosalind“. Seejärel tutvus ta režissöör Avo Paistikuga, kellega koos töötati kuni Paistiku taandumiseni filmikunstist. Nende esimeseks tööks oli „Klaabu“ (1978) ja seejärel „Klaabu kosmoses” (1982). Hilisemast ajast on tuntuim „Naksitrallide“ seeria.

Kuigi Sven Grünberg oli üks esimesi elektroonilisi muusikuid Nõukogude Liidus, ei jäänud ta kinni vaid ühte väljendusvahendite sfääri. Filmimuusika puhul lähtus ta ikkagi filmi vajadustest ja stiilist. Klassikalises stiilis filmides jättis ta tihti süntesaatorid sootuks kõrvale ja kasutas naturaalpille. Kuid irreaalsemad joonisfilmid nagu „Klaabu“ või „Klaabu kosmoses” võimaldasid rohkem eksperimenteerida. Ja isegi siis kasutas ta elektrooniliste instrumentide kõrval akustilisi instrumente nagu kellamäng, harf, löökpillid või isegi kirikuorel.

Kuigi selline süntees oli taotluslik, oli see ka tingitud olukorrast, kus oli võimatu osta tuntud firmade süntesaatoreid. Õnneks oli Grünbergil võimalus kasutada paari isetehtud süntesaatorit, mille ehitas võimekas tehnikamees Härmo Härm, kes oli varem mänginud ka kitarri ansamblis Väntorel. Ameerika sugulase saadetud elektroonika ajakirjas oli Härm näinud ühe algelise süntesaatori skeemi, millest kõik algas. Kogu Messi tegutsemise aja, pärast pea igat proovi ehitas ja uuendas Härmo seda instrumenti jälle ja jälle ümber. Tihtipeale meeldisid Svenile hoopis niiöelda „vead“, mida Härm polnud jõudnud veel ära parandada.

Alates „Naksitrallidest“ on Grünberg kasutanud juba tuntud firmade süntesaatoreid. Aastal 1980 valminud Tallinna Linnahalli stuudios olid kasutamiseks olemas Sequential Circuits Prophet-5 ja Roland Jupiter-8. Viimati mainitud pilli ostmiseks Moskva popmuusiku Juri Antonovi käest avanes tal võimalus 1985. aastal. Hiljem on ta aastate jooksul muretsenud endale aina täiuslikumaid elektroonilisi vahendeid. Nüüdsel ajal kasutab ta naturaalpillide kõrval aga sämplereid, kuna see lisab paindlikkust ja on nii ajaliselt kui ka rahaliselt tegijaile soodsam.

1970-80. aastatel sündinud eestlastele on Sven Grünbergi muusikaga animafilmid lapsepõlvest tuttavad. Hoolimata sellest, et mitmed neist olid pigem suunatud täiskasvanutele. 1990. aastatel pidasid paljud noored kohalikud elektroonilised muusikud just Grünbergi filmimuusikat üheks oma mõjutajaks. Kõige tähtsamaks peab ta hoopis viimase aja tööd lastele mõeldud „Lotte“ seeriaga. Selle suuna sissejuhatuseks võib pidada ka filmi „Lepatriinude jõulud“. Nimelt Grünberg peab oluliseks, et filmid võiksid õpetada lastele, et elus saab asju teha headuse väega. Just sellele väele soovib Sven kaasa aidata oma muusikaga.

1 Naksitrallide avamäng 0:45
2 Naksitrallid 3:41
3 Klaabu 3:40
4 Linalakk ja Rosalind 2:50
5 Karsumm 3:00
6 Klaabu kosmoses 2:41
7 Klaabu hõljung 1:03
8 Klaabu tiitrid 1:06
9 Kassid ründavad 1:55
10 Rotid ründavad 1:46
11 Kingpool ja harakas 1:39
12 Õhtu 2:14

B-pool:

1 Lunapark 2:21
2 Lepatriinude algus 1:48
3 Liigub 1:24
4 Lepatriinude talv 2:54
5 Salvadore 1:30
6 Lumivalgeke 2:25
7 Kadunud lumivalgeke 2:16
8 Lumivalgekese öö 0:45
9 Päkapikud 2:12
10 Jingle Bell 2:05
11 Lepatriinude arm 0:56
12 Lepatriinude jõulud 3:18

Muusika, helilooja, koostaja, restaureerija: Sven Grünberg
Vinüüli master: Wouter Brandenburg
Kujundus: Jan Tomson

Plaadik kujunduses on kasutatud fotosid ja filmikaadreid Tallinnfilmi kollektsioonist, Sven Grünbergi erakogust, Joonisfilmi kogust ja Nuku muuseumi kogust.

Vinüülplaadi valmimist toetas Eesti Kultuurkapital

Kat.nr: FRO008