Moskva olümpiamänge, mille purjetamisvõistlused Tallinnas toimusid, boikoteerisid mitmed lääne riigid, nagu USA, Kanada, Lääne-Saksamaa Jaapan jpt. Põhjuseks Nõukogude Liidu Afganistani invasioon. Lisaks sellele ei pidanud paljud riigid, kes küll Moskvas võistlesid, võimalikuks osaleda Tallinna olümpiaregatil, põhjusel, et võistlused toimusid okupeeritud riigis. Kõrvale jäid nt. Suurbritannia, Uus-meremaa, Prantsusmaa jt tugevad purjetamisriigid. Lõpuks osales olümpiaregatil Tallinnas vaid 23 riiki, kujunedes seega Moskvale truude riikide omavaheliseks jõuprooviks (tõele au andes peab siiski märkima, et 6 riigi sportlased võistlesid Rahvusvahelise Olümpiakomitee lipu all).
Propagandamasinad aga töötasid sellest hoolimata täisvõimsusel ja seetõttu sai selle võistluse jaoks kujundatud meenetest teatud põlvkonna jaoks tarbekaup. Mänguasjad (olümpiaregati maskott oli viigerhüljes), purjekatega lauanõud, riided, isegi voodipesu… Siia ritta võib asetada ka vokaal-instrumentaalansambel Tornaado poolt sisse mängitud purjekatele pühendatud instrumentaaltsükli, mida plaadi peal küll kunagi ei avaldatud.

Purjekad, mis pillimehi looma inspireerisid, olid ise sellised:

• 
• 
• 
• 
• 
• 
•  

FINN klassi svertpaatidel (svertpaadi stabiilsust aitab hoida purjetajate kehakaal vastukaaluna ja paadikere kujustabiilsus) võisteldakse olümpiaregattidel 1952. aasta Helsinki olümpiamängudest alates.  Pikkus 4,5 m, laius 1,51 m, purjepind 10 m2 ja mass 145 kg.

470 on ühekereline, kahele inimesele mõeldud svertpaat, taglastuselt luup, millel on bermuudapurjestus ning millel lubatakse kasutada ühte trapetsit ja spinnakeri. Eestlastest on olümpiamängudel selles paadiklassis võitnud hõbe- ja pronksmedali vennad Tõnu ja Toomas Tõniste.

LENDAV HOLLANDLANE on rahvusvaheline jahiklass, olümpiaala alates 1960. aastast. Materjal: klaasplast, puit. Tallinnas Balti regatil võisteldi lendavatel hollandlastel esmakordselt 1958 ja väljaande „Tallinna regatid“ andmetel on võistlused iga aastaga muutunud järjest pingelisemaks, kusjuures väga tugevad on sel alal Saksa DV ja Prantsusmaa sportlased. Esimese olümpiakulla võitsid küll hoopis norrakad.

TORNAADO on katamaraan, millel Tallinna lahel on võisteldud alates 1969. aastast. Eriti osavõturohkeks need võistlused küll ei kujunenud, sest suuruse tõttu on nende vedu küllalt ebamugav. Tornaado laiuseks on koguni 3,05 m.

STAR on kõige staažikam olümpiaklass, olles vaheaegadega olümpiamängude kavas juba 1912. aastast.

SOLING on suur kolmeinimese kiiljaht, olles 8 meetrit pikk ja kaaludes üle tonni. Paadi kujundas 1955. aastal Jan Herman Linge, kes hakkas ehitama oma sõbrale sõiduvahendit, et too saaks osaleda 1960. aasta suveolümpiamängudel.